Tarbija avas rahakoti

Tarbija julgusest annab märku kinnisvaraturg. Märtsis kasvas kuuga Tallinnas, mis suuresti veab kogu riigi kinnisvaratehingute suunda, korteri ühe ruutmeetri keskmine hind kriisijärgselt kõige kõrgema tasemeni. Hinna kõrval suurenes ka pakkumiste arv (+18%), seega turg kasvas.

Kiire kasv tekitab korraga nii head meelt kui ettevaatlikkust. Hea meel on sellepärast, et praeguse seisuga aitab kasv toestada sisemajandust. Tarbijatel on kogunenud piisavalt ressurssi, mida nad julgevad kulutada, kuna nende hinnangul on ootus, et ostu väärtus ei vähene. Samas on peitub oht, kuna eelmise kriisi oluliseks märksõnaks oli just kinnisvaraturu ülekuumenemine, millele järgnes valus õppetund mitmeks aastaks.

Autodel sama hoog

Automüük tõusis märtsis 14%, kui võrrelda mullu sama ajaga. See on viimase seitsme aasta suurim tõus. Erinevalt kinnisvarast on auto tarbeese, mille väärtus ajas kukub. Seega peaks autoostu huvi suurenemine veelgi rohkem suurendama tarbija kindlust, et ta suudab järgmistel aastatel masina eest maksta (kui ei ostnud seda kohe välja). Kui masin on kohe välja ostetud, siis tõenäoliselt ei arvesta tarbija, et lähiajal peaksid autohinnad langema.

Oluliseks gaasipedaaliks on praegu tarbijate kindlustunne. Näiteks ootused säästmisele olid viimati nii head enne 2007. aasta kriisi. Tarbija tunneb, et nüüd on aeg otsida võimalusi raha kulutamiseks, sh investeerimiseks. Suurenenud optimism kandub edasi ettevõtjateni, kes täidavad nõudlust, tarbija ootust.

Heaks näiteks on jaemüügi kasv. Aastases võrdluses suurenes veebruaris jaekaubandusettevõtete kaupade müük 8%. Olulist kasvu näitas tööstuskaupade müük, millele oli küll aluseks madal võrdlusbaas, aga mis ikkagi peamine: näeme kauaoodatud kasvu, mitte enam ainult langustrendi. Kui tarbija ikkagi otsustab, et lisaks suurematele kulutustele on ta valmis ka igapäevaselt panema raha rohkem ringlusesse, siis näib, et reaalne ostujõud on suurenemas, mida toetab ka Swedbanki prognoos veebruaris. Peamine, et senine tagasihoidlik hinnatõus ei kasvaks liiga kiiresti.

Ekspordi nõrkus

Entusiasmi kärbib viimase aja suurim murelaps: väliskaubandus. Eksport -import vähenesid veebruaris, kui võrrelda tänavust kuud mullusega. Pikaajaliselt jätkusuutlik majandus peaks toimima eduka impordi ja ekspordiga, mis ei jää sisemajanduse väikevennaks. Sisemajandus ei saa jääda väliskaubanduse vähenemist igavesti kompenseerima, sest ekspordil-impordil on suur mõju.

Väliskaubanduse nõrgenemine ei tähenda veel, et majandus ei suudaks kasvada. Märgid näitavad, et vähemalt lähiajal tunneb tarbija end hästi ning peaks ettevõtjale tooma rõõmu. Loodetavasti kompenseerib see väliskaubanduse puudujääki või heal juhul isegi ületab seda. Oluline on võita tarbija usaldus, et ta jätkaks raha kulutamist ning töötada selle nimel, et ta usaldaks oma finantsressursse meile ka siis, kui väljaspool Eestit ei lähe enam nii hästi.